OLLA x Lauri Räpp kollektsioon sai täiendust “Elatud eilsete ja elamata homsete vahel”

Kolm aastat tagasi ilmus Lauri raamat “Lihtsate asjade tähtsus“. Selle tuules sündis OLLA ja Lauri esimene ühiskollektsioon. Mõlema üllatuseks sai sellest menuk. Meil ei olnud aimugi, et kolm aastat hiljem puhuvad uued tuuled ja me saame oma koostöö raames kirjutada taas järgmised read.

“Ah seda tunnet ja rõõmu kui juhuslikust mõttelõngast kujunenud protsessi kulminatsioonina sünnib midagi, mis asjaosalisi tõeliselt õnnelikuks teeb. Lubage esitleda OLLA X Lauri Räpi uut erikollektsiooni, kuhu kuulub üheksa tähenduslikku sõnumit Lauri kaheksandast raamatust “Elatud eilsete ja elamata homsete vahel”

Mul oli au raamatu käsikirja enne avaldamist esimeste seas lugeda, et uue kollektsiooni jaoks saaks sõnumite valikud teha. Saatsin Laurile pärast lugemist sõnumi: ´Lõpetasin. Silmad märjad. See tõesti kõnetab kõiki. Mõnus salapära, äratundmine ja tempo kogu aeg õhus. Lisaks mõnusad refräänid.´

→ MÕNI ON KUI PÄIKE
→ ELU HELGEMA POOLE TÜDRUK
→ HEA TEEB ILUSAKS
→ ÕNN ON NEIS, KES ME ÜMBER
→ ARMASTAN SIND SINIMUSTVALGELT

Sõrmus+ kee, kanna sõrmuse või kaelakeena
→ soe soojusena. hea headusena.
→ südame süles.

Ripatsiga kaelakee
→ LUMEST SUVENI / SUVEST LUMENI
→ OLED MU KUU/ OLEN SU JÄRV
Peagi lisanduvad valikusse meeste sõrmused, kaelakeed ja käevõrud.

Aitäh, Kaire van der Toorn-Guthan, imeilusate pakendisisude eest! Need on kenas harmoonias raamatu kujundusega ja teevad erikollektsiooni kenasti äratuntavaks.

Aga mina olen kui südaöö, mis unistab päikesest. Kui olin väike, siis ma veel seda ei teadnud. Täna tean. Tean, et olen alati unistanud võimatust. Aga see tõde tuli mul alles üles leida. Mõtlesin lapsena, mis kõik võiks kunagi olla, ja näen nüüd, mis päriselt on. Lootsin, et õnn on minu poolt, ja mõistan alles nüüd tagasi vaadates, et ta oli minu poolt algusest peale. Aeg-ajalt unub see teadmine veel praegugi. See, et õnn on inimestes, kes me ümber. Neis, kes on sinu poolt. Kelle poolt oled sina.
Ei teadnud ma sedagi, et väikestest asjadest saavad suured siis, kui neid enam ei ole. Ka seda, et kõige helgemad mälestused ei koosne asjadest. Et tõelistel väärtustel ei ole mõõtühikuid. Ent nii palju on tõdesid, mida ma veel ei tea.
Üks tõde, mida ma tean ja mis mind alati saadab, on see, et unistamine võimatust viib inimese palju kaugemale, kuita eal arvata oskab. Ainult nii võib juhtuda, et õnnestub puudutada mõnes järves peituvat kuud.
Katkend raamatust „Elatud eilsete ja elamata homsete vahel”

Foto: Helena Kukk @kukekl6psutab, @laitroomstudio